Kodutöö nr 8: Kasutustingimused

Ülesanne: Vali välja ja loe läbi vähemalt kahe e-poe kasutustingimused ning analüüsi loetut.

Otsustasin valida sellised isendid nagu Sangar, Chilli, Rahva Raamat ning Sweet Life OÜ. See viimane e-pood osutus valituks ainult sellepärast, et illustreerida, kui suures ulatuses võivad e-poodide kasutustingimused üksteisest erineda – kui nt Chilli leheküljel on kasutustingimuste kohta pikk, pikk tekst, siis Sweet Life OÜ veebilehel leiab (“tellimuse tingimused” alt) põhimõtteliselt kõigest paar rida informatsiooni ning täiendava info saamiseks tuleb ise ettevõttega ühendust võtta.

Sangar, Rahva Raamat ja Chilli omavad teistsugust lähenemist kliendile – informatsioon on koheselt saadav. Ja info kättesaadavus on oluline, kuna tõenäoliselt ei hakka (äri)klient kirjutama ja ootama, et saada teavet müügitingimuste kohta, kui palju lihtsam on otsida lihtsalt teine kaupmees.

Sangari puhul on terve protsess (kuidas kaupa tellida jne) korralikult ära kirjeldatud, st õiguslikust aspektist lähtudes paistab nende tagumik kaitstud olevat. Kui midagi eraldi välja tuua, siis nt selle, et defekti all kannatavate kaupade all on neil kirjas: “Kui Veebipoest ostetud kaubal on puudused, mille eest Veebipood vastutab, parandab või asendab Veebipood puudusega kauba. Kui kaupa ei ole võimalik parandada ega asendada, tagastab Veebipood Ostjale kõik müügilepinguga kaasnenud tasud.” (Sangar, kuupäev puudub). See ei ole nüüd otseselt vastuolu, aga minu arvates võiks defektiga kaupade puhul kehtida ka selline punkt, et tarbijal on õigus oma raha koheselt tagasi küsida (kaupade ostmisel kehtib 14-päevane taganemisõigus, kuid defektse kauba puhul võib kaupmehe poole pöörduda kahe kuu jooksul).

Rahva Raamatul (RR) on samamoodi kõik oluline kasutustingimustes ära kirjeldatud (nagu ka Sangari puhul) – kus kohas väljatoodud tingimused kehtivad, toodete tellimise ja kohaletoimetamise kord (kohaletoimetamise kord on RR-il hulga detailsem), mõlema osapoole õigused (taganemisõigus ja mida selleks tegema peab), isikuandmete töötlemine, vaidluste lahendamine jne. Üldiselt võib öelda, et RR-il on need kasutamistingimused natuke põhjalikumad (kuigi ei ole mitte mingisugust juttu toote ümbervahetamise kohta) ja rohkem struktureeritud, kõik näeb kuidagi professionaalsem välja.

Otseselt mingisugust vastuolu RR-i veebilehel ei leia; tooksin küll aga välja järgmise lause: “Lisaks käesolevatele üldistele tellimistingimustele reguleerivad Tellija ja Rahva Raamatu vahelisi suhteid Eesti Vabariigis kehtivad õigusnormid […] ja väljakujunenud head tavad.” (Rahva Raamat, kuupäev puudub). Mida need “head tavad” endas hõlmavad, mida need tähendavad? Kuidas neid tõlgendada juriidilises kontekstis? Jah, see on minupoolne norimine ja tähenärimine, aga sellised fraasid ei ütle tegelikult suurt midagi – võib-olla lihtsalt kõlavad hästi.

Liigume edasi Chilli juurde, mis on natuke teistsugune isend kui Sangar ja Rahva Raamat, sest Chilli puhul on mängus kolm osapoolt, milles nimetatud keskkond täidab kõigest vahendaja rolli (ehk vahendab vautšereid kaupmeeste ja klientide vahel). Kui lugeda uudiseid, siis vahetevahel ikka kuuleb, kuidas tarbija on taolist keskkonda kasutades petta saanud (st, kaupmees ei taha klienti vautšeri alusel teenindada); ja selline vautšeriportaal peab tegema omapoolsed “pingutused”, et taolistes olukordades ise mitte süüdi jääda. Ilmselt sellest tulenevalt ongi selle kasutustingimused suuremahulisemad ja detailsemad kui n-ö tavaliselt e-poodidel.

Chilli kasutustingimustes on kohe kirjas: “Chilli.ee ei ole Internetikeskkonna vahendusel sõlmitava Kaupmehe ja Kliendi vahelise Müügilepingu osapool. Müügilepingu täitmise eest, sh kuid mitte ainult Kauba kättesaadavuse ja kvaliteedi eest, vastutab Kaupmees.” (Chilli, kuupäev puudub). Mina isiklikult leian, et selline vautšeriportaal peaks ka tegelikult mingil määral vastutama müügilepingu täitmise eest, sest kui nad osalevad selles protsessis ja saavad mingisugust tulu, peaks selle tulu teenimise võimaluse juurde kuuluma ka teatud kohustused. Aga jah …

“Kauba tutvustav materjal on esitatud chilli.ee-le Kaupmehe poolt ning chilli.ee ei vastuta nende õigsuse eest, kuivõrd ei pruugi omada alati õiget informatsiooni.” (Chilli, kuupäev puudub). Ma leian, et kui (juriidiline) isik avaldab oma veebilehel informatsiooni, siis ta peaks mingil määral selle eest ka ikka vastutama. Kui ma kirjutan mingisuguse jama kokku (nt “Toomas ütles, et Peeter on täielik värdjas!”) ning lisan selle alla teksti, et “antud sisu eest mina ei vastuta”, kas see siis automaatselt vabastab mind vastutusest (laimu levitamine vms)?

“Kuvatud tootepildid on illustratiivse tähendusega ning võivad erineda tegelikust tootest.” (Chilli, kuupäev puudub). Ehk siis öeldakse põhimõtteliselt kohe ära, et tarbija ei pruugi saada seda asja, mille eest ta raha maksab. Ja üleüldse, miks see asjaolu välja tuua, kui nad millegi eest ei vastuta? Jah … samahästi võiksin ma avada oma veebipoe ja kirjutada kasutustingimustesse: “Toote tellimine ja selle eest tasumine ei tähenda seda, et teie tellimus üldse täidetakse. Aitäh raha eest.”

Sellised asjaolusid saab välja tuua veel ja veel, aga siinkohal piirdun ma eelmainitutega. Üldiselt, Chilli kasutustingimustes on välja toodud terve protseduur ja kogu vajalik informatsioon (tellimuse vormistamine, kauba tagastamine, isikuandmete töötlemine jne) ja õiguslikust aspektist lähtudes on nad ilmselt oma tagala kindlustanud.

Kui tähtsad on veebisaitide kasutustingimused minu kui kasutaja jaoks? Mulle meenub üks automüügikuulutus, kus mitte ei toodud lihtsalt välja, vaid lausa REKLAAMITI grandioosselt, et autol on olemas suunatuled. Põhjus, miks ma seda mainin, peitub selles, et teatud asjad siin maailmas on iseenesestmõistetavad. Mis puudutabki nüüd konkreetselt e-poode, siis nt kauba ostmisel internetist on tarbijal 14-päevane taganemisõigus (Tarbijakaitseamet, kuupäev puudub). Ühesõnaga, teatud asjaolud on siis seadusega reguleeritud ja mul ei ole vajadust iga e-poe puhul neid kasutamistingimusi põhjalikult läbi lugeda.

Ma tegelikult ei kasuta e-poodide teenuseid eriti tihti. Ja kui olen kasutanud, siis üldjuhul selleks, et osta kaupa välismaalt – ning ka sellistel juhtudel ei ole ma eriti põhjalikult mingisuguste müügitingimustega tutvunud (kuigi ehk oleks pidanud). Nii, et hetkeseisuga pean tõdema, et veebisaitide kasutustingimused ei ole minu jaoks väga tähtsad; samas, kui ma ostaksin midagi väga kallist (mida ma senini ei ole teinud), siis ilmselt oleksin oma eeltöö osas põhjalikum.

Paljudel toodetel on kirjas suhteliselt ilmsed (pealtnäha idiootsed) hoiatusmärgid – otseloomulikult ei ole mul kavas süütevedelikku juua vms. Aga taolised hoiatusmärgid ei olegi mõeldud mitte nii väga tarbijale, vaid pigem hoopis tootjale/müüjale, et neid hiljem kohtusse ei saaks kaevata, kui keegi peaks midagi idiootset tegema. Antud perspektiivist saab vaadata ka e-poodide kasutustingimusi – need on ehk tähtsamad kaupmeestele endile, õiguslikust aspektist.

Kasutatud kirjandus:

Chilli. (kuupäev puudub). Chilli.ee kasutustingimused. Loetud aadressil http://uus.chilli.ee/info/kasutustingimused

Sangar. (kuupäev puudub). Veebipoe müügitingimused. Loetud aadressil https://www.sangar.ee/et/conditions/

Rahva Raamat. (kuupäev puudub). Kasutustingimused. Loetud aadressil https://www.rahvaraamat.ee/t/kasutustingimused/et

Sweet Life OÜ. (kuupäev puudub). Tellimuse tingimused. Loetud aadressil http://kommi.ee/Tellimuse_tingimused

Tarbijakaitseamet. (kuupäev puudub). 14-päevane taganemisõigus. Loetud aadressil http://www.tarbijakaitseamet.ee/et/tarbijale/14-paevane-taganemisoigus

Kodutöö nr 7: Analüütika

Ülesanne: (1) Paigalda lehele Google Analytics ja (2) paigalda lehele heatmap.js või mingi muu analüütika rakendus ja kirjelda paigaldusprotsessi ning muljeid, kuidas jälgimise üles seadsid.

Google Analytics:

Heatmapi otsustasin lahendada sellise asjaga nagu Hotjar, mis pakub veel võimalusi nagu kasutaja tegevuse filmimine, küsitluste läbiviimine jne. Seda on lihtne paigaldada ja lihtne kasutada: pärast registreerimist saab kasutaja ühe koodijupi, mis tuleb paigaldada sellele lehele, mida soovitakse jälgida; seejärel tuleb sisestada lehe URL süsteemi; ja ongi põhimõtteliselt kõik (vähemalt heatmapi osas).

Halduspaneelis on välja toodud jälgitavad lehed:

Ja tulemuseks on (kui jälgitavat lehte on külastatud):

Nii et jah … lisaks kasutaja tegevuse filmimine.

Kodutöö nr 6: SEO

Ülesanne: Leia ja paigalda oma lehele lisateek, mis võimaldab sul genereerida Sitemap’i (saidikaart). […] Lisaks vali üks veebisait ja tee sellele SEO analüüs.

Leidsin sellise mooduli nagu Simple XML sitemap ja lisasin selle oma lehele. Minu saidikaarti saab näha siin.

Mis puudutab nüüd ühe veebisaidi analüüsi, siis tegin nii, läksin üheksandale lehele ja valisin kohviku Pööning.

Olukorra kaardistus (kasutades Mozi). Metaandmed (meta description & keywords) puuduvad. H1 tag on küll olemas, KUID selles oleva teksti puhul on tegemist informatsiooniga, mis puudutab mingisugust aastatagust üritust. Ristviiteid on vähe (kõigest mõned TTÜ-ga seotud leheküljed). Piltidel allkirjad puuduvad. Lehe ranking on 32/100.

Konkurendid. Võimalikeks konkurentideks on Kohvik C’est La Vie, Kohvik Komeet ja Klaus Kohvik  – tegemist on Google otsingumootori esimesel lehel olevate tulemustega otsingusõnale “kohvik tallinn” (ehk konkurentsi mõttes ei ole arvestatud geograafilist asukohta, ettevõtte suurust, sihtrühma jne). Kuidas aga need kohvikud on esimesele lehele sattunud? Kohvikud C’est La Vie ja Klaus kasutavad mõlemad oma veebilehtedel metaandmeid (metakirjeldus ja -märksõnad nagu “kohvik”, “restoran”, “peolauad”), Komeet aga mitte. Kõigil kolmel kohvikul on rohkem ristviiteid kui Pööningul. Saidikaart on olemas (st, mina leidsin) Komeedil, teiste kohta selles osas informatsioon puudub.

Vastavalt sellele on märksõnale “kohvik tallinn” lähedased märksõnad nagu “kohvik tallinn haapsalu”, “kohvik tallinna lähedal” ja “kohvik tallinna sadamas”. Märksõnale “kohvik” on lähedased fraasid nagu “kohvik komeet”, “kohvik kohalik” ja “kohvik narva”.

Ettepanekud. Kõige olulisem olekski reaalse sisu loomine. Hetkel paistab, et veebileht on unarusse jäetud ning terve tegevus on kolinud Facebooki. FB-s uuendatakse informatsiooni pidevalt, nii et äkki ei ole seda veebilehekülge üldse vajagi?

Aga kui seda lehte on vaja, siis lisada metaandmed, allkirjad piltidele, saidikaart. Antud lehte võiks ka reklaamida, st et see oleks viidatud teistelt veebilehtedelt. Sisu loomisel võiks vastavalt Keyword Tool-ile kasutada märksõnu nagu “peoruumid”, “peoruumide rent”, “sündmused tallinnas” ja “üritused tallinnas” (vastavalt sellele, milliseid teenuseid antud kohvik pakub). Kuna pakutakse ka pitsat, siis Google Adwordsi järgi võiks ka seda kui märksõna kasutada.

Kodutöö nr 5: Kujundus

Ülesanne: Pead paigaldama oma sisuhaldussüsteemi uue kujunduse ja tegema lehestikus väikesed muudatused.

Kujundusmalli paigutamine osutus suhteliselt keeruliseks – jändasin sellega tunde (ei saanud oma Drupali lehelt FTP ühendust teha, pluss muud probleemid), kuni otsustasin asja lõpuks manuaalselt ära lahendada. Igatahes, valitud kujundusmalliks sai The Business Group Zymphonies Theme, mis on üles ehitatud Bootstrap 3-ga.

Antud leht on hetkel suhteliselt minimalistlik – tehniliste viperduste tõttu ei jõua lihtsalt hetkel sisu tekitada, nii et lähtun siinkohal põhimõttest: less is more.

Teisteks kujundusmallideks said sellised isendid nagu Integrity …

… ja Jethro …

… ja Nexus Theme.

Integrity põhineb samuti Bootstrapil, mida on lihtne kasutada ja modifitseerida; selle iseloomustavateks omadusteks on muudetav slaidshow, sellise asja nagu Font Awesome toetus ning mitmetasandilised menüüd. Jethro juurde kuuluvad samuti kõik need eelnevalt väljatoodud omadused. Ning Nexus Theme on mobiilisõbralik kujundusmall; sellel on väidetavalt minimalistlik ja lihtne kujundus, samuti slaidshow, detailsed CSS reeglid jne.

Üldiselt on neil kõigil väga palju ühiseid jooni.

Kodutöö nr 4: CMS-i paigaldus

Ülesanne: Paigalda turvaliselt viimane versioon valitud CMS-ist.

Sisuhaldussüsteemiks valisin Drupali. Ja minu tehtud tööd saab näha aadressil: naaber.me. Süsteemi paigaldamisel raskusi ei tekkinud, sest abivahendina kasutasin netiavarustes leitud juhtnööre (Ellingwood, 2014; Bearnes, 2016).

Turvalisuse tagamiseks tegin uue kasutaja (admini õigustega) ning kustutasin automaatselt loodud kasutaja ära. Ning ühtlasin tegin seda, jõudsin siia ning sain SSL sertifikaadi.

Kasutatud kirjandus:

Ellingwood, J. (2014). How To Install Drupal on an Ubuntu 14.04 Server with Apache. Loetud aadressil https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-install-drupal-on-an-ubuntu-14-04-server-with-apache

Bearnes, B. (2016). How To Install Linux, Apache, MySQL, PHP (LAMP) stack on Ubuntu 16.04. Loetud aadressil https://www.digitalocean.com/community/tutorials/how-to-install-linux-apache-mysql-php-lamp-stack-on-ubuntu-16-04

Kodutöö nr 3: Drupal vs WordPress

Ülesanne: Lähtudes sellest, millist veebisaiti soovid üles ehitada (nt korporatiivne koduleht või e-pood), vali vähemalt kaks sisuhaldussüsteemi ja võrdle neid, millise võtaksid veebisaidi loomisel kasutusse või millistele saitidele sobiks see CMS paremini!

Millist veebilehte ma hakkan üles ehitama, seda ma veel päris täpselt ei tea, aga e-poodi tõenäoliselt mitte. Pigem liigub mõte korporatiivse kodulehe suunas. Lehe loomisel kasutaksin kas Drupalit või siis WordPressi (loengus sai välja toodud küll Joomla, aga see tuli pigem hetke ajel). Kumb aga valida? Sellele küsimusele üritan järgnevalt vastata.

Kuna sisuhaldussüsteemidega olen ma suhteliselt vähe kokku puutunud (südametunnistusel on kõigest paar blogi, sh käesolev), siis isiklik arvamus mul tegelikult puudub; nii et käesolev kirjatükk on sisuliselt vaese mehe referaat. Loengus (23.09) loetud kirjanduse baasil eelistaksin Drupalit, sest võrreldes WordPressiga nõudvat see suuremaid tehnilisi teadmisi – minu eesmärk ongi ennast arendada.

Brenda Barron (2015) kirjutabki, et kui veebiarenduse alased teadmised on “limiteeritud”, siis ei ole mõtet Drupalit valida. See nõuab teadmisi keeltes nagu HTML, CSS ja PHP (Mening, 2015).

Kui oled algaja, siis on mõtekas valida WordPress; see on kõige populaarsem ja seda sellepärast, et (1) seda on lihtne installeerida (viie minutiga!), (2) see on modifitseeritav, (3) see on tasuta ja (4) sellel on tugev kogukond (Mening, 2015).

Drupal on samuti tasuta. Ning mõlemal on tegelikult olemas toetav ja julgestav kogukond, kuid WordPressi oma olevat suurem; ja kuna WordPressil on siis selline suur kogukond, siis selle tulemuseks on suurem hulk pluginaid, mille abil oma veebilehte luua (Barron, 2015). Drupal pakub sellist paindlikkust ilma pluginiteta, kuid soovi korral on võimalik ka neid (kui mooduleid) kasutada – need ei pruugi olla aga tasuta kättesaadavad, vähemalt mitte kõige kvaliteetsemad isendid (Barron, 2015).

Kõik need (või siis suurem osa) pluginad võivad tekitada turvariske, nii et turvalisuse poole pealt on Drupal WordPressist parem (Barron, 2015). Harva kuuleb, et Drupali lehte on sisse häkitud – harva kuuleb, sest harva juhtub (Pettigrew, 2016).

Drupal on ääretult võimas ja arendaja-sõbralik – arendajaid julgustatakse looma omi lahendusi ja selleks on neil olemas palju võimalusi (Mikoluk, 2013). Kuigi antud süsteemi selgeks õppimine võib olla raske (Mikoluk, 2013), siis selle kasutajaliides on lihtsasti kasutatav (Pettigrew, 2016).

Paljudes tekstides (sh käesolevas kasutatud kirjanduses) kirjutatakse, et Drupal on raskesti õpitav. Sarah Katz (2016) toob samal lainel välja, et tihti räägitakse, et Drupali kasutamine on raske ja sellest on keeruline aru saada – kuid Katz (2016) leiab, et kui inimesed seda asja ütlevad, siis mõõdupuuks on neil tihti WordPress.

Selle (Drupali) n-ö keerukuse taga on suurem hulk funktsionaalsusi (Katz, 2016), aga seda asjaolu olen ma juba maininud. Igatahes, Drupali kohta tooksin välja veel ühe positiivse ja ühe negatiivse asjaolu, vastavalt: (a) lehekülgede laadimine toimub tüüpiliselt kiiremini; (b) veebimajutus ja domeeninimi tuleb ise soetada, erinevalt WordPressist, kus see võimalus olemas on (Mening, 2016).

Mis puudutab nüüd veel WordPressi, siis kuigi see on kasutajasõbralik (Mikoluk, 2013), siis teatud võimalused on piiratud – kasutajad ei saa teha märkimisväärseid visuaalseid muudatusi (Mening, 2016). Lisaks, kuna WordPress tuli siia ilma kui blogimisplatvorm, siis antud asjaolu tõttu on piiratud selle võimalused tulla toime suures koguses andmetega (nt kui kasutajal on plaanis teha nädalas sadu postitusi) (Mikoluk, 2013).

Kokkuvõtteks võib öelda, et WordPress on õige valik siis, kui on soov postitata sisu (blogi) või luua üks n-ö loominguline lehekülg; Drupali kasuks tuleks otsustada siis, kui soovitakse stabiilset ja skaleeritavat keskkonda, kus esteetika ei ole prioriteet number üks (Barron, 2015).

Kasutatud kirjandus:

Barron, B. (2015). WordPress vs. Drupal: Choosing Between Two Platforms. Loetud aadressil https://www.elegantthemes.com/blog/resources/wordpress-vs-drupal

Katz, S. (2016). 5 Differences Between Drupal and WordPress. Loetud aadressil https://thoughts.duoconsulting.com/blog/5-differences-between-drupal-and-wordpress

Mening, R. (2016). WordPress vs Joomla vs Drupal? Loetud aadressil http://websitesetup.org/cms-comparison-wordpress-vs-joomla-drupal/

Mikoluk, K. (2013). Drupal vs Joomla vs WordPress: CMS Showdown [infographic]. Loetud aadressil https://blog.udemy.com/drupal-vs-joomla-vs-wordpress/?siteID=TnL5HPStwNw-fOpFEO2twH1y6KwbdmwGTA&LSNPUBID=TnL5HPStwNw

Pettigrew, T. (2016). DRUPAL VS. WORDPRESS: WHAT CMS IS RIGHT FOR YOU? Loetud aadressil https://www.fullbundle.com/blog/drupal-wordpress-what-cms-is-right-for-you

Kodutöö nr 2: küsimused kliendile

Ülesanne: Mõtle läbi mida sul on vaja teada oma kliendilt, enne kui hakkad talle veebisaiti looma / saaksid teha hinnapakkumise / arvestada keerukuse ja hinnaga.

Otsustasin valida just selle teema, sest antud probleemiga olen ka varasemalt kokku puutunud – esimene kord suvepraktika ja teine kord ühe koolivälise projekti raames. Ehk koos meeskonnaga pidime välja mõtlema need küsimused, mida kliendile esitada.

Hetkel jõudsin siis (kirjanduse kaasabil) järgmiste punktideni:

1. Millega klient üldse tegeleb (tellitava veebilehe võtmes)? Tegemist on suurema üldise küsimusega, et teada saada kliendi (tegevus)valdkond – kas tegemist on ettevõtte, riigiasutuse või üldse eraisikuga; kas pakutakse mingisugust toodet, teenust või tasuta informatsiooni jne. Selle küsimuse/punkti all täpsustatakse teisi esilekerkivaid asjaolusid kliendi valdkonna kohta (ettevõtte korral nt turundusplaan jne). Kui on teada kliendi (tegevus)valdkond, saab enda peas luua mingisuguse pildi/arusaama tellitavast veebilehest ning antud informatsiooni kasutades on võimalik järgmisi põhiküsimusi esitada täpsemalt ja konkreetsemalt. Bianca Board (2013) kirjutab, et sügav arusaamine kliendist, tema tegevusvaldkonnast jne toetab disaini puudutavat taustauuringut ning aitab teha paremaid otsuseid terve projekti vältel. Lisaks, kui kliendi puhul on tegemist nt ettevõttega, siis on kasulik lasta tal nimetada viis omadussõna, mis teda kui ettevõtet kõige paremini iseloomustavad; antud informatsiooni saab kasutada otsingumootorite optimeerimiseks ning ühtlasi selleks, et luua parem kujutluspilt disainist (Weyl, 2009).
2. Mida klient soovib veebilehega saavutada? Kas ta soovib kõigest informatsiooni edastada (nt fännilehekülg seente kohta) või soovib hoopis rakendust, millega kasutaja suhelda saaks, nt mingisugust kaupa osta?
3. Sihtrühm ehk kellele see veebileht mõeldud on? Ettevõtte puhul oleks seega küsimuseks, et kes on ettevõtte (peamised) kliendid? Välja peab selgitama ettevõtte klientide valukohad, probleemid ja hirmud, sest ainult siis saab nende kui veebilehe külastajatega sideme luua (Board, 2013).
4. Milliseid toiminguid peaks saama veebilehel teha? Mis omadused peavad sellel olema? Weyl (2009) kirjutab, et iga omaduse puhul tuleks kliendilt küsida, et mis eesmärki see omadus omab – antud küsimus aitab välja selgitada, et mis omadused on vajalikud ja mis ei ole.
5. Kas kliendil on juba hetkel mingisugune veebileht olemas ja kui on, siis mida ta sellest arvab? Kas talle meeldib see või mitte (tõenäoliselt ei meeldi, eks)? Mis meeldib ja mis ei meeldi? Kui tegemist on nt riigiasutusega, kes soovib mingisugust veebikampaaniat läbi viia, siis saab neid samu küsimusi esitada eelmiste kampaanialehtede kohta.
6. Mis teeb kliendi unikaalseks? Kui tegemist on nt ettevõttega, siis on klient tõenäoliselt kursis oma konkurentide ja nende veebilehtedega – seega saab kliendilt uurida, et mis teda teistest eristab. Ja kui ettevõttel ei ole midagi, mis teda unikaalseks teeb, siis tuleb talle kommunikeerida, et NÜÜD on siis see aeg, mil tuleb konkurentsist eristuda (Board, 2013).
7. Millised veebilehed kliendile meeldivad ja millised ei meeldi? Miks?
8. Mida klient veebilehele kohe kindlasti ei soovi? Chapman (2011) kirjutab, et inimesel on tihti lihtsam öelda, et mis talle ei meeldi, kui et mis talle meeldib; antud küsimus aitab luua parema arusaama soovitud leheküljest.
9. Kes hakkab veebilehte haldama? Ehk kas on vajadus sisuhaldussüsteemi järele?
10. Mis on need seadmed, millelt peaks veebilehele ligi pääsema? Kas veebileht peab olema normaalselt ligipääsetav ka nutitelefonilt?
11. Kui suure eelarvega on klient arvestanud? Niimoodi saab teada, et kui palju raha on klient valmis kulutama – antud asjaolu on iseenesestmõistetav. Kuid see küsimus täidab tegelikult ka teist eesmärki – kui klient ei suuda ausalt ja vabalt rahast rääkida, siis on täiesti võimalik, et ta ei ole otsekohene ka teiste aspektide osas (Chapman, 2011).
12. Mis tähtajaga on klient arvestanud? Veebiarendusega mitte kursis olev inimene ei tea, kui kaua võib ühe veebilehe tegemine aega võtta ja seega võib sellel inimesel olla ebarealistlik nägemus tähtajast – seega tuleb see asjaolu kohe kindlasti selgeks teha, et vältida arusaamatusi tulevikus (Chapman, 2011). Igal juhul aitab tähtaeg ühtlasi otsustada, et kas kasutada nt mingisugust sisuhaldussüsteemi, Facebooki lehte või siis n-ö nullist asja alustada.
13. Kas klient muretseb ise domeeninime ja veebimajutuse?

Mainin siinkohal ära, et väljatoodud küsimuste kirjapanekul on inspiratsiooni ammutatud Stoney deGeyter (2014) kirjatükist.

Kasutatud kirjandus:

Board, B. (2013). The 10 Questions You MUST Ask Your Client Before Designing Their Website. Loetud aadressil http://blog.web123partners.com.au/blog/the-10-questions-you-must-ask-your-client-before-designing-their-website.aspx

Chapman, C. (2011). What to Ask a Client Before You Start Their Project. Loetud aadressil http://www.webdesignerdepot.com/2011/01/what-to-ask-a-client-before-you-start-their-project/

deGeyter, S. (2014). 100+ Questions You Must Ask When Developing A Website. Loetud aadressil http://marketingland.com/100-questions-you-must-ask-when-developing-web-site-86342

Weyl, E. (2009). 22 Questions to Ask Before Developing a Website. Loetud aadressil http://www.evotech.net/blog/2009/04/22-web-client-ued-questions/

Kodutöö nr 1: veebiarenduse hind

Miks erinevad veebiarendajate hinnakirjad nii palju ja kas võiks teha ise veebiarenduse ettevõtte ning nendega konkureerida? Millega kliente püüaksid?

Kui loengus (09.09.16) püstitati küsimus, et kui mitu eurot küsiksime meie ühe veebilehe tegemise eest, siis ausalt öeldes oli mu nägemus sellest suhteliselt hägune (küsiksin ilmselt rohkem kui sada, kuid vähem kui sada korda sada). Tudeng, kellel puudub korralik portfoolio, ei saa küsida summat, mida küsib professionaalne ettevõte. Kuid mida küsib üks professionaalne ettevõte ühe kvaliteetse veebilehe eest?

Arendajaid on mõistagi palju. Nt Art Media Agency soovib “turunduslikult läbimõeldud” kodulehe eest 1200 eurot (olgu märkusena välja toodud, et antud summa puhul on tegemist näidishinnaga). Mingisugune Teemant (Pulk OÜ) küsib “kaasaegse” kodulehe eest 149 eurot. Ja nii edasi. Mõnevõrra keeruline on siia erinevaid summasid välja tuua, sest üldjuhul on hinnakirja asemel kirjas “küsi hinnapakkumist”.

Faktoreid, mis seda hinda mõjutavad, on arvatavasti mitmeid. Art Media Agency kodulehel on küsimus: “Miks minule tehtud hinnapakkumistes üks on 500€, teine 1500€ ja kolmas 5000€? Kust tuleb nii suur hinnavahe?” Ja otseloomulikult on seal ka vastus: “Vahe seisneb töö sisus, metoodikas ja ajakulus, mis teie peale kulutatakse […] 500€-ga tehakse teile veebileht, mis ehitatakse valmisdisaini peale […] 1000-1400 euro pakkumise juures tehakse teile üldiselt juba unikaalne disain […] Üle 2000€ pakkumisega lisaks kodulehe tegemisele mõeldakse läbi ka kogu veebilehe turunduslik osa.” (Art Media Agency, kuupäev puudub)

Üks põhjus, miks siis veebiarendajate hinnakirjad nii palju erinevad (vastavalt teemapüstitusele), on ilmselgelt see viis, kuidas ehk milliseid realisatsioonivahendeid kasutades midagi tehakse. Sisuhaldussüsteemi kasutades on lihtsam (ja seega odavam) mingisugune asi kokku panna kui reaalselt midagi põhimõtteliselt nullist programmeerides. Ja ilmselt ka nullist programmeerimise puhul sõltub hind kasutatavatest tehnoloogiatest – ehk kas tehakse seda sama asja, mida on tehtud viimased kümme aastat, või kasutatakse nt mingisugust uuemat JavaScripti raamistikku vms.

Teine põhjus on kindlasti see viis, kuidas probleemile lähenetakse. Üks võimalus on arvestada kliendi vajadusi (isegi siis, kui klient täpselt ei tea, mida ta vajab ja tahab), st teha korralik analüüs ning selle põhjal luua veebileht/rakendus, mis vastab kliendi ettevõtte identiteedile. Teine võimalus on lihtsalt midagi kokku visata, minna kergema vastupanu teed, ja see on ilmselgelt see odavam variant.

Kolmas põhjus, miks veebiarendajate hinnad erinevad, seisneb veebiarendajate kogemustepagasis ja portfoolios – kui tegemist on n-ö tunnustatud arendajaga, kellel on hõlma all edukalt läbiviidud projektid, siis ilmselt saab ta ikka natuke rohkem raha küsida.

Bernard Kohan (kuupäev puudub) kirjutab, et erinevus veebiarendajate hinnakirjades seisneb ettevõtete n-ö suurustes, st suuremad firmad küsivad rohkem raha kui väiksemad tegijad. Kohan toob küll välja erinevatesse “klassidesse” kuuluvate firmade keskmised tunnitasud, kuid samas ei saa alati kõike tunnitasu järgi võtta. Inimesele, kes ei tea veebiarendusest suurt midagi, ei ütle ka see tunnitasu suurt midagi – miks? Mõni arendaja võib ühe konkreetse veebilehe luua ühe päevaga, keegi teine aga hoopis nädalaga. EHK SIIS: kui klient maksab tunnipõhist hinda, kas selle tunni sees on ka 20-minutiline kohvipaus?

Samas toob Kohan (kuupäev puudub) põhimõtteliselt selle sama asja välja, et keskmistesse ja väikestesse “klassidesse” kuuluvate ettevõtete puhul sõltub projekti edukus arendajate eetikastandardist ja aususest. Ausus ja eetilisus on seega kindlasti faktorid, mis mõjutavad veebiarenduse hinda erinevate pakkujate puhul.

Trevor Hatfield (2015) kirjutab samamoodi, et veebiarenduse hind sõltub suuremas osas ettevõtte tüübist ja selle ärimudelist.

Olgu välja toodud, et veebiarendajaks võib olla nii ettevõtte kui ka vabakutseline. Ja ettevõtted küsivad üldjuhul rohkem raha kui vabakutselised, sest ettevõtted on usaldusväärsemad; vabakutselise puhul on alati see oht, et ta võib suvalisel hetkel jalga lasta (CreativeMinds, 2015). See ei tähenda aga seda, et mõne (kogenud) vabakutselise hind ei või olla suurem kui mõne (kogenematu) ettevõtte oma.

Ja eks veebiarendajate hinnakirjade erinevus sõltub veel ka geograafilisest asukohast, konkurentsist, tarbijate harjumustest ja töötuse määrast (CreativeMinds, 2015).

Mis puudutab nüüd mind, siis ma arvan, et hetkel ma küll mingisugust veebiarenduse ettevõtet ei looks. Nt Kohan (kuupäev puudub) kirjutab, et paljud arendajad, kes loovad oma ettevõtte, lõpetavad oma tegevuse aasta või kahe jooksul, sest nad kas põlevad läbi või satuvad üldistesse probleemide rägastikku, millesse väikeettevõtted satuvad. Teine asjaolu (miks veebiarenduse ettevõtet mitte luua) on veel see, et neid ettevõtteid on juba hetkel ääretult palju. Kõigepealt oleks vaja mingisugune kogemus hõlma alla saada ja alles siis saab edasi vaadata …

Kasutatud kirjandus:

Art Media Agency. (kuupäev puudub). Hinnapäring ja hinnakiri. Loetud aadressil http://www.artmedia.ee/kodulehe-hinnaparing/

Teemant. (kuupäev puudub). Hinnakiri. Loetud aadressil http://kodulehetegemine.com/hinnakiri/

Bernard Kohan. (kuupäev puudub). Web Development Cost / Rate Comparison – Different Types of Custom Web Application Companies. Loetud aadressil http://www.comentum.com/web-development-cost-rate-comparison.html

Trevor Hatfield. (2015). How Much Should I Pay For A Website? Loetud aadressil https://www.inturact.com/blog/how-much-should-i-pay-for-a-website?utm_campaign=Submission&utm_medium=Community&utm_source=GrowthHackers.com

CreativeMinds. (2015). WordPress Development Rates Around the World.  Loetud aadressil https://www.cminds.com/meta-analysis-of-wordpress-development-rates/

ÜLESANNE